NorskEnglish 
Čálit!
 
Miššuvdna 1600- ja 1700-logus

Norggas ja Ruoŧas ledje muhtun sápmelaččat dahkan jorgalusa kristtalašvuhtii juo 1600-logus, muhto árjjaleamos miššondoaibma sámi guovlluin dáhpáhuvai gaskal 1650 ja 1750.

Máŋga garra gaskaoami geavahuvvojedje. Earret eará bálvvosbáikkit ja goavdát billistuvvojedje.

Ruoŧa bealde eiseválddit álggahedje miššonerema sámiid gaskkas 1600-logus. Lei deaŧalaš gásttašahttit sin ja bákkohit sin boahtit guldalit ipmilbálvalusa. Girkus sii galge oahppat kristtalašvuođa birra ja oahppat guođđit sin árbevirolaš oskku.

Norgga bealde mišuvnna stáhtalaš organiseren dáhpáhuvai 1700-logus. Báhppa Thomas von Westen jođihii dán barggu. Son lea gohčoduvvon namain "sámiid apostal". Lei deaŧalaš oažžut juohke sápmelačča jorgalahttit kristtalašvuhtii. Danne lei sutnje deaŧalaš čohkket dieđuid sámi oskku dahje jáhku birra. Nu son sáhtii ákkastallat sámiid vuostá geaid deaivvai ja oažžut sin jorgalahttit kristtalašvuhtii.

Vaikko sápmelaččat almmolaččat ledje dovddastan jorgalan kirsttalašvuhtii 1600- ja 1700-logus, de máŋggas jotke bálvalit sin boares ipmiliid ja siiddiid.
 
Den norske misjonćren Thomas von Westen, ogsĺ kjent som