NorskEnglish 
Čálit!
 
Noaidi

noaidi (davvisámegillii)
noajdde (julevsámegillii)
nĺejttie (máttasámegillii)
nojjd (nuortalaš sámegillii)
noojd/nuojd) (gielddasámegillii)

Noaidi doaimmai gaskaolmmožin siidda olbmuid ja ipmilmáilmmi gaskkas. Noaidi sáhtii čákŋalii nuppi máilbmái oažžut oktavuođa ipmiliiguin ja vuoiŋŋaiguin.

Ráhkkanettiin čákŋaleapmái nuppi máilbmái noaidi juoiggai ja dearppai goavdá dahje geavahii eará gaskaomiid. Muhtumat juhke velá ruhpaliepmačázi dahje buolleviinni.

Čákŋalettiin noaidi sáhtii sáddet "luođuidsielu" (friddjasielu) mátkái eará sadjái dahje máilbmái. Go muhtun siidda olbmuin buohccái, de gádde ahte buohcci siellu lei čádjidan Jábmiidáibmui, gos bahás vuoigŋa givssidii ja biinnidii dan. Noaidi sáhtii viežžat ruovttoluotta siiddaolbmo čádjidan sielu. Dalle lei dárbu addit oaffara vai buohcci dearvvasmuvvá.

Lei noaidi gii dagai stuorra oaffaruššamiid. Son sáhtii lassin viežžat dieđuid boaittobeale bivdobáikkiid dahje duovdagiid birra, einnostit siidda olbmuid boahtteáigge. Su ovddasvástádus lei maiddái bearráigeahččat ahte siidda olbmot ellet buorrin sápmelažžan. Muhtun noaiddit sáhtte maid bidjat bahás vuoiŋŋaid dahje bijagiid earái ala, ja muhtumat ledje nu fámolaččat ahte fámuideasetguin sáhtte goddit nuppiid.

Gáldut:
Ottar 4, 1997: Noaidier og trommer.
Pollan, Brita, 1993: Samiske sjamaner.
Rydving, Hĺkan, 2003: Tradisjonell nordsamisk religion omkring ĺr 1700, girjjis: Sveen, Arvid: Mytisk landskap.
 
Noaidi-Noaide-Noaidie. K. Leem 1767.