Čálit!
 
Ipmilat, vuoiŋŋat ja eará sivdnádusat

Ipmilat, vuoiŋŋat ja eará sivdnádusat ledje deaŧalaččat sámi jáhkus ja mytologiijas. Deaŧalaš ipmilat leat namahuvvon sierra láhkai guovllus guvlui áiggiid čađa.

Árja: nissonlaš energiija.

Bárbmoáhkká: Bearráigeahčai bárbmolottiid vai giđđat bohtet dearvan Bárpmus, lieggaeatnamis. Guorga lei su veahkki.

Beaivi/Biejvve/Biejjie: Beaivváš. Bálvalit beaivváža lea leamaš deaŧalaš sámi jáhkus, ja lei maiddái sahkkehusa ipmil.

Bieggaalmmái: Lei deaŧalaš goddebivddus, omd. botnjat biekka vai gottit mannet bivdorokkiide.

Boaššoáhkká: Orui boaššu vuolde ja attii bivdolihku.

Čáhcealmmái: Lei guolástanipmil.

Čáhcerávga/guovdi: Orui jogas ja mearas. Geavahuvvui balddonassan mánáid bajásgeassimis.

Čáhkalakkis: Orui jogas ja ádjagiin. Lei hui unni ja álás. Oaivvis sus lei buoridandáidu ja čoavjjis ledje ollu silbaruđat. Fidnii dan buoridandáiddu ja silbaruđaid go dájuhii ja gottii dan.

Fástoolmmái: Bearráigeahčai ahte sápmelaččat dolle fástobeivviid.

Gieddegeašgálgu: Ásai gieddegeažis dahje goahtešilju ravddas ja bearráigeahčai ja suodjalii goahtešilju. Ođđaáiggis gieddegeašgálgu lea ožžon dakkár nama go beavkálas nissonin.

Gufihtar: gufihttarat ásse gufihtarčohkas ja lávejedje hohkahit mánáid sin báikái. Mánát eai galgan borrat dahje juhkat maidige orodettiin čohkas, dalle gal eai beassan doppe eret.

Guolleipmil: Lei guolástanipmil. Muhtun bálvvosbáikkit jogaid ja jávrriid ja meara lahkka gohčoduvvojit Guolleipmilin.

Hálddit: Suodjaledje ealliid ja šattuid. Muhtun báikkit, omd. Háldečohkka, ledje bassi báikkit, sieiddit.

Ipmil/Jubmel/Jupmele: Lei bajimus ipmil. Máttasámis Jupmele rievddai Raedie-namahussan miššonáigge. Miššonbáhpat rievdadedje sámi Ipmil/Jubmel/Jupmele namahusaid kristtalašvuođa Ipmila namahussan.

Jábmiidáhkká/Jábbmeáhkká/Jaemiehaahka: Ásai Jábmiidáimmus ja lei dávda- ja jápminvuoigŋa.

Jámeš: Son guhte lei jápmán ja ásai eatnan vuolde.

Juoksáhkká/Joeksaahka: Ásai boaššus, goađi bassi oasis. Bearráigeahčai gándamánáid vai ožžot bivdosearaid.

Tjĺervieraedie: máttasámi čoarveráđđejeaddji.

Leaibealmmái/Liejbĺlmaj/Liejpĺlmaj: Lei meahcástanipmil. Leaibemuorra adnojuvvui bassi muorran, ja dan ostu geavahuvvui vuoidat dahje málet goavdá govvosiid. Erenoamážit bivddedettiin guovžža lei deaŧalaš addit bálvvos-sállaša dasa. Ostomáihlli nissonat čolgadedje bivdiid muođuid vuostá go bohte ruovttoluotta guovžabivddus.

Mailmenraedie: Máttasámi ipmil namahus, manin miššonearat dan gohčodišgohte.

Máttaráhkká/Maadteraahka: Eamieadni, mii lei bajimus nissonipmil. Sus ledje golbma nieidda: Sáráhkká, Juoksáhkká ja Uksáhkká. Ledje deaŧalaččat mánáid riegádeames.

Noaidegázzi/sáivogázzi: Veahkkevuoiŋŋat. Ledje várra máttarvánhenvuoiŋŋat dahje jápmán fuolkkit. Sáhtte veahkehit siidda olbmuid go dat gillájedje. Válljejedje olbmo gii galggai šaddat noaidin ja čuvvo su eallinagi.

Noaideloddi/sáivoloddi, noaideguolli/sáivoguolli, noaidesarvvis/sáivosarvvis: Noaiddi veahkit maid geavahii go čákŋalii nuppi áibmui.

Uksáhkká/Oksaahka: Orui uksašielmmá vuolde ja várjalii goahteuvssa ja goađi ássiid. Son válddii vuostá máná go dat riegádii ja várjalii dan bajásšattadettiin.

Raediegiedte: Máttasámi ipmilbárdni.

Raedieaehtjie: máttasámi bajimus ipmil.

Rananiejte: Máttasámi "giđđanieida". Galggai bearráigeahččat ahte šattašii buorre boazoguohtun.

Rohttu: Dávda- ja jápminvuoigŋa. Ásai Jábmiidáimmus dahje Rohttoáimmus.

Ruđot: Noaiddi nissonvuoigŋa ja veahkki. Dan oinnii dušše noaidi.

"Serge-edni": Miššonbáhpaid čállinvuohki. Lei sealgeeadni, Ipmila eamit. Sivdnidii olbmo vuoiŋŋa ja attii dan viidáseabbot Máttaráhkkái, mii attii dasa olbmo hámi.

Stállu: Jiehtanas sivdnádus. Stállu geavahuvvui balddonassan mánáid bajásgeassimis.

Dierpmis/Bajánolmmái, Átjet, Hovrengaellies, Thor: Bajánipmil. Dagahii riđu dahje stoarpma, bajána, álddagasa ja nu arvvi. Dat lei árvvus adnon danne go dat attii arvvi, mii lei buorrin šaddui.

Ulddat: olbmohápmásaš eatnanvuložat. Ásse vásedin váriin.

Gáldut: Mebius, Hans, 2007: Bissie.
Pollan, Brita, 1993: Samiske sjamaner.
Rydving, Hĺkan, 2003: Traditionell nordsamisk religion omkring ĺr 1700, girjjis: Sveen, Arvid: Mytisk landskap.
Solbakk, Aage, 2007: Noaidevuohta ja álbmotmedisiidna. Girjjis: John T. Solbakk (red.): Tradisjonell kunnskap og opphavsrett.
 
Ceavccageađge/Transteinen i Mortensnes. Govva/Foto: Mihkku Solbakk